Pühapäev, 26. märts 2017

Grand Prix de Saint-Quentin

Tundub, et suvi on lähenemas, sest täna sai esimest korda üleni lühikestes riietes joonele minna. Sõit toimus 6.5km ringi peal, mida läbisime 18 korda. Trassi sisse jäi üks kilomeetrine tõus, mis oli suht lauge ja 2-3 lõiku, kus oli võimalik küljetuult teha. Minul oli täna väga hea tunne, hommikul ärkasin hoolimata kellakeeramisest enne äratust probleemideta üles. Terve võidusõit käis korralik sõda, liikusin ise samuti mitmete minekutega kaasa. Suhteliselt alguses saidki 7 meest vahe sisse, meie tiim samuti esindatud seal, aga sõidueelsel koosolekul nõuti, et kui alla 3 Peltraxi ratturi on jooksikute hulgas, siis peavad teised pundis midagi ette võtma, kuidas asi kokku tuua või rünnakuga ette järele sõitma. Proovisime mitmeid kordi, kuid tulutult. Lõpuks said 15-20 meest siiski minema, kuid mina nende hulgas polnud. Eelviimasel ringil nägin tõusu peal, et 5 meest on väikese vahega eest, spurtisin sinna kohe üksinda järele. Tol hetkel oli kyll sigaraske moment, aga õnneks sain kiirelt sabale. Pundist liitus meiega natukese aja pärast veel u5-10 võidusõitjat. Viimasel ringil saime eest veel 3 selli kätte ning palju puudu ei jäänud, et veel üks grupp kinni püüda. Pärast viimast kurvi ei jâänud muud üle kui panna nii kuis torust tuleb ega siin krampidest palju puudu ei jäänud, natuke juba näpistas. Suutsin oma grupis kõiki edestada. Kokkuvõttes 21. Sellega jäin rahule, et terve sõit oli väga hea tunne ja suutsin lõpus samuti korralikult pingutada. Ühe vea siiski tegin, esimesel tunnil sai süsivesikuid liiga palju tarbitud ja 2. tund olin natuke kinni. Pettunud olen ikka ka, sest tunne oli super ja ootused olid kõrgemad, kuid mis seal ikka, küll tuleb.

http://www.directvelo.com/actualite/56948/grand-prix-de-saint-quentin-classement

Esmaspäev, 20. märts 2017

Prix de Bonneval (kõik kategooriad)

Sõit toimus 12km ringi peal, mida läbisime 9x. Täna tundsin juba enne sõitu, et tunne on väga hea ja kui start anti, sain sellele veel kindlust. Nagu kõikide kategooriate sõidule kombeks, alustati kohe väga aktiivselt ning püüti selektsioon võimalikult kiiresti ära teha. Tekkis mitu olukorda, kus saime väikese pundiga eest, aga ühist meelt ei leitud ja kõik tuli kokku tagasi. Kuni lõpuks 4. ringil tegime küljetuule lõigul ees 4-5 mehega korralikku tempot ja natukese aja pärast taha vaadates nägin, et olemegi kaheksakesi ees väikese vahega. Hakkasime seejärel ees ühtlaselt sõitma, kõik mehed küll ei käinud korralikult eest läbi alati või siis ei jaksanud. Lisaks oli iga ring ka vahefiniš ning viiendal ringil olin heal positsioonil, et seda proovida. Võitsingi selle ära, aga ikka väga napilt. Edasi jätkasime tööd, rohkem ma vahekaid ei proovinud. Sõidetud oli 80km, kui punt meid kinni püüdis. Tegelikult arvasin, et sõit oli meie minekuga juba tehtud, aga leidus ikkagi üks tiim, kelle meest ees grupis ei olnud ja nad suutsid ühtlaselt tööd tehes meid kinni püüda. Pärast seda oli veel 25km sõita jäänud. Suht kohe pärast seda said uued jooksikud minema, kuhu mul ei õnnestunud saada. Üritasin veel pundist mõne kaaslasega ette järele saada, kuid neid mehi polnud, kes minuga sõita oleksid tahtnud. Täitsa võimalik, et oleksin isegi seal ees olnud, kuid ma ei tea küll kuidas, aga ühes joogipudelis oli mul käärinud jook ja kohe pärast peagruppi langemist läksin auto juurde, et pudel välja vahetada, muidu oleksin ilmselt joogivõlast krambid ka saanud. Lõpufinišis olin peagrupi 5. või 6. Seekord läks siis nii, esimest korda tundsin, et võin võidu peale sõita ning vorm läheb jätkuvalt aina paremaks. Natuke olen ikka pettunud ka, aga samas enesekindlust sain kõvasti juurde.

Garmini fail sõidust: https://www.strava.com/activities/906811999/overview



Tulemused: http://www.directvelo.com/actualite/56827/prix-de-bonneval-classement




Laupäev, 18. märts 2017

Tour du Pays Courvillois

Korralikult tuuline ja külm ilm, aga pärast stardipauku oli külmast juba savi. Kohe alguses pandi tempo peale, et võimalikult kiiresti grupid ära selekteerida. Endal olid jalad alguses natuke kinni, kuna see nädal olen eelmise nädala mahust taastunud ja keha värske. Poole tunni peal oli juba sõit tehtud. 1. grupp 12 meest, 2. grupp 15-20 meest ja siis minu grupp u20 meest. Õnneks meie punt töötas terve sõidu ilusti ja mul õnnestus 5 kaaslasega sealt põgeneda ning 2. grupp kinni pyyda. Siis oligi juba 10km lõpuni ja võtsin plaaniks ka sealt minema sõita. Teadsin, et u3km enne lõppu keerab tee allatuule peale, kus oleks ideaalne midagi proovida. Paningi siis seal yksinda minekut ja sain ka vahe sisse, kahjuks saadi aga u 800m enne lõppu mind ikkagi kätte ja spurtida ma enam ei suutnud. Üldiselt võib rahule jääda, sest tunne läks sõidu käigus aina paremaks ning lõpuosas tundsin end vägagi hästi, järelikult mahutsükkel tasus ära. Homme on samuti kõikide kategooriate sõit nimega Prix de Bonneval, kus eeldatavasti on juba parem minek kui täna, sest blokk sai kindlasti eest sõidetud.

Teisipäev, 7. märts 2017

Manche-Atlantique ja Paris-Nice'i finiš

Pühapäev, 5. märts (Manche-Atlantique (Elite Nationale))

Ööbisime päris hea hotellis ning hommikusöögilauas pidi end vägisi tagasi hoidma, et enne sõitu üle ei sööks. Kunagi samas hotellis olen selle vea täitsa teinud. Päeva alguses oli korralik vihm ja tuul, sõidu toimumine seati vahepeal isegi küsimärgi alla. Lõunaks jäi suurem vihm järele, kuid hood käisid endiselt üle ja treenerite koosolekul võeti vastu ühine otsus, et sõit toimub. Mul polnud selle vastu midagi, kuid osad prantslased krimpsutasid ninasid. Võtsin omale eesmärgiks sõidu alguses end jooksikute hulka sebida, proovisin mõned korrad, kuid tulutult. Edasi tuli juba väga ekstreemne küljetuulelõik, kus mehed panid tuule pärast teeltki välja, ise olin pundis suht kehval possal sel hetkel ning pidin paljudest meestest mööduma, kes vahesid sisse hakkasid laskma, õnneks oli mul veel seltsilisi ja saime karusselli teha omavahel. Kui u 40km oli sõidetud, läks punt kaheks ma jäin 2. gruppi koos veel nelja tiimikaaslasega k.a. tiimiliider Samuel. Hakkasime oma tiimiga siis kõvasti tööle, et pundid taas kokku tuua. Järgnesid julmalt rasked 30km, kus sai korralikult silmamunade peal antud. Pärast seda saimegi peapundi kätte, kuid kohe keeras uuesti ülesmäge lagedale küljetuulelõigule, kus ma laksust jäin, sest olin end täiesti rihmaks sõitnud. Ootasin siis tagant järgmise pundi ära ja jätkasin nendega. 110. kilomeetril algasid lõpuringid 6x8km. Juba esimene ring pidin oma grupist maha jääma, sest muidu oleksin krambid saanud tõusul. Jätkasin veel 12km üksinda ja boksis ma olingi, 28km jäi seekord sõitmata. Pettunud olin natuke ikka, kuid tiimikaaslased ja taustajõud jäid minu panusega väga rahule, sest liider sai gruppi järele aidatud. Samamoodi edasi toimides ei tohiks tiimi esimene suurem võit kaugel olla, seekord jäi meil hea tulemus tulemata, kuid küll see ka varsti tuleb.

https://www.strava.com/activities/889634341/overview



Pärast sõitu reisisime otsejoones koju tagasi oma bussiga, kus meeli lahutasid Araabia raadio Beur FM rütmid ning ärateenitud õunakook meeskonna poolt.

Esmaspäev, 6. märts

Hommikul tegin pukil tunnikese taastavat trenni, et mürgid jalast välja saada. Lõunal juba lendas Clement oma autoga hoovi ning sõitsime u 50min kaugusele Amilly linna, kus finišeerus Paris-Nice'i 2. etapp. Tegu täpselt sama velotuuriga, mille raames korraldatud kriteeriumi ma eelmine aasta Nice'is ära võitsin. :) Enne lõplikult üle finišijoone tulekut, läbisid ratturid sama linna veel korra, et minna viimasele 30km pikkusele ringile. Käisime seda ise ka ühe kurvi peal vaatamas, kui karavan möödunud oli, siis algas pealtvaatajate võidujooks lõpusirgele. Mõni tegelane läks selles osas natuke liiale ka, aga see ajas ainult muigama. Me seisime u50m enne finišijoont. Samal ajal, kui me seal sõitjaid ootasime, nägin Bora-Hansgrohe massööri Martin Puuseppa. Loomulikult hõikasin teda ja rääkisin paar sõna juttugi, maailm on ikka väike. Kui peagrupp oli ära finišeerunud, läksime Luisiga kohe meeskondade alale, kus õnnestus ka külmast kõngenud Tanel Kangertit näha. Ta rääkis, et meeletult rasked olud olid ja kahtles poole etapi peal, kas üldse lõpunigi saab. Õues oli 4 kraadi, külm tuul ja vihma ka sadas. Igatahes sain nii mõnegi oma iidoli ära nähtud ja hea emotsiooniga koju minna.





Teisipäev, 7. märts

Täna oli üle tüki aja õues päikest ka näha ning see tegi minu 4-tunnise trenni ainult nauditavamaks. See nädal plaaningi teha selliseid pikemaid nö matkasid, sest nädalavahetusel võistlust pole ning ei pea värske olema. Järgmine võistlus on 18. märtsil. Tavaliselt on minu puhul sellised mahutsüklid alati kasuks tulnud ja loodetavasti on seekord samuti pärast käesolevat nädalat minek vähe etem.



Reede, 3. märts 2017

Möödunud nädal ning infi Manche-Atlantique'ist

See nädal on möödunud suht rahulikult ning midagi erilist nagu korda pole saatnud.

Esmaspäev, 27. veebruar

Käisin jalast võistlust välja kerimas, mis osutus minu jaoks eriti seiklusterohkeks. Sain sõita u 5km, kuni tundsin esikummi tühjenemist. Kummi vahetades selgus, et varukummi ventiil pole piisavalt pikk ja pumbata polnud võimalik. Hakkasin siis leiutama ning pidin oma pumbalt plastmasskorgi maha keerama, et saaks tihendi otse vastu pöida suruda ja natukenegi pumbata. Päris raske protsess nii vaimselt kui füüsiliselt, kuid lõpuks sain kummile kojusõiduks piisava õhurõhu sisse. Kilomeeter enne kodu hakkas veel vihma ka sadama. Mis seal ikka, sõitsin siis kodus tunnike puki peal. Ülejäänud päeva vedelesin suht tühja.

Teisipäev, 28. veebruar

Kuna vastlakukleid siitmailt ei leia ning samale päeval juhtus ka rahvusvaheline pannkoogipäev, siis otsustasin just viimase kasuks. Hommik algas endatehtud pannkookidega, mida ma väga nautisin. Trenni ma teisipäeval ei teinud, kuid väikse jalutuskäigu võtsin see-eest ette küll.




Kolmapäev, 1. märts

Plaanikohaselt oleksin pidanud tegema 5h trenni, kuid õues oli suhteliselt jahe ja vihma sadas. Tegin siis 2h õues korraliku hooga ning 1.5h toas pukil.

Neljapäev, 2. märts

2.5h trenn, kus tegin 3min lõike 3x ning lõpus ka spurte. Polnud just parim tunne trennis, aga iga lõiguga läks tunne paremaks.

Reede, 3. märts

Taastav trenn 1.5h, lasin lihtsalt jalgadel pedaalidele kukkuda ning nautisin ilma. Siiani pole sellel nädalal erilist powerit sees polnud, aga täna laadisin end söögist korralikult täis ning loodetavasti on juba homme ja ülehomme parem tunne.

Pühapäeval sõidan Manche-Atlantique'i(Elite Nationale). Tegu on väga kõva tasemega sõiduga, kuhu on oodata ligikaudu 10 000 pealtvaatajat lõpuringile. Joonel on lisaks amatööridele ka profitiim Armee de Terre. Esimesed 110km on pigem siledapoolne, sinna sisse jääb kaks 1.5-kilomeetrist tõusu, mõlema otsas on ka mäefiniš. Viimased 48km läbitakse 8-kilomeetrise ringi peal ehk siis 6 ringi. Lõpuring on peaaegu sama, mis oli möödunud aasta Euroopa meistrivõistlustel, kuid natuke lühem. Selle sisse jääb 2-kilomeetrine tõus, mille otsas on lõpus ka finiš.

Link lehele, kuhu ilmub pühapäeval prantsuskeelne kirjalik otseülekanne: http://www.directvelo.com/direct/3122/manche-atlantique-2017

Homme hommikul paneme võistluspaiga poole ajama. Kokku u 4h autosõitu. Kuna praeguse seisuga mind järgmise nädala Prantsuse karikale (12. märts) meeskonda ei valitud, siis tahaks end natuke tiimile ka rohkem tõestada. Ehk ikkagi teevad pärast pühapäeva väikesed ümberkorraldused... :)