teisipäev, 18. aprill 2017

Circuit du Mene

Pühapäev, 16. aprill

Reis Prantsusmaa Bretagne piirkonda. Sõitsime otse esmaspäevase võistluse stardipaika, kus katsetasime eraldistardirattaid ning tutvusime rajaga. Tegime 6-kilomeetrise eraldistardi raja 2x läbi ja suundusime ratastega majutuse poole. Kokku 1.5h trenni. Tunne oli väga värske, isegi liialt, mis oli tingitud eelneva nädala kolmest puhkepäevast. Kuna vahepeal sai trenniga endale natuke liiga tehtud, siis tuli mõneks päevaks käik välja lasta. Tundub, et väsimus on nüüd küll seljatatud, kuid päris ideaalne kõik ikkagi pole, sest olen tiimikaaslaste käest kerge viiruse külge noppinud nohu ja valusa kurgu kujul. Õhtul sai end korraldaja poolt pakutud pastast korralikult täis laetud ning järgnevaks raskeks päevaks jalad seinal taastuda.

Esmaspäev, 17. aprill - Circuit du Mene (alla 23-aastaste võidusõit)

Hommikul 6.10 äratus, rattariided kohe selga, asjad kokku, kerge hommikusöök ning majutusest tuld. 8.10 alustasin eesolevaks 6-kilomeetriseks eraldistardiks soojendust, tiim oli igale sõitjale vastavalt stardiajale ka soojendusplaani teinud, mis jättis mulle väga professionaalse mulje. Soojendus oli suhteliselt ebamugav, aga sain lõõrid ilusti lahti. 8.38 ajasin endale kombe selga, kiivri pähe ning panin stardi poole ajama. 8.58 oli minu lähe, Suutsin terve sõidu enda arvates päris ühtlaselt liikuda ning lõpumeetritel sellist tunnet küll polnud, et midagi sisse oleks jäänud. Üldiselt sellist tugevat tunnet ikkagi ei olnud, aga pärast puhkust tavaliselt ongi nii. Kohaks 70. 131st osalejast. Kui aus olla, siis kartsin isegi hullemat oma kerge tõve pärast. Pärast finišit anti saateautost termovest ja Coca-Cola, mille järel suundusin rattaga tagasi stardipaika. Saateauto kiirustas sinna juba järgmise tiimikaaslase lähet ootama. Sõitsin lisaks veel pukil 5min, et mürgid jalast välja saada ning tegin kõik taastumiseks vajalikud protsessid. Kell 11 sõime lõunat ja suundusime seejärel teise etapi starti, mis anti 14.15. Kohe alguses oli korralik küljetuul ning tagasi ei hoitud. Juba esimesel tõusul oli ette tekkinud väike jooksikute grupp, millele proovisin paari kaaslasega järele jõuda, aga polnud sellist purakat, et nende kaaslastega ära kesta ning vajusin kohe punti tagasi. Õnneks meist sai Fabio ette gruppi sisse ja sõitu kontrollima me ei pidanud. Sõidu kulgedes läks minul tunne aina paremaks, aitasin meeskonnakaaslastel rünnakuid kontrollida. Ühe äramineku oleks pidanud siiski tegemata jätma, sest kohe pärast seda algas pikk tõus, millel tehti tempot ja ma vajusin läbi pundi, kuna olin punases. Tõusule järgnes veel lage küljetuule lõik, kus jäeti vahed sisse ja olingi korraks juba maha jäänud, õnneks saime ikkagi ette järele tagasi. 25km enne lõppu oli päeva raskeim tõus, kus läks punt täiesti juppideks ning ise jäin kuskile keskele punti, millega me ühtlaselt lõpuni sõitsime. Kohaks 67., õhtusel etapil sain ma alles aru, kui vajalik see puhkus mulle tegelikult oli, sest hea tunne oli tagasi ning kannatas ka väsinud jalaga ilusti pingutada. Profiili poolest polnud samuti minu maiuspala ning ootan juba järgmiseid sõite, kus end tõestada.

Hommikune eraldistart: 6km

https://www.strava.com/activities/947206845

Õhtune grupisõit: 136km + pidulik osa 6km

https://www.strava.com/activities/947206953


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar