Kuidas möödub üks tavaline puhkepäev...

Neljapäev, 26. jaanuar

Läksime Luisiga kohe pärast hommikusööki u kilomeetri kaugusele turule puuviljajahile. Turg lüüakse meie linnas püsti nelja- ning pühapäeviti. Olles kohale jõudnud, ei pidanud üldsegi pettuma, sest puuviljad olid pea 2x odavamad kui kohalikes supermarketites. Järjekordades ootamisele kulus ilmselt enamik ajast, sest prantslastel on kombeks teenindajatega pikemalt muliseda. See komme teeks kindlasti suurema osa eestlastest pahaseks. Turult ratastega tagasi sõites hakkas korralikult jahe, sest õues olid taaskord miinuskraadid. Mehhiklast oli selles olukorras päris naljakas vaadata, kuna ta kodumaal sellist krõbedat külmaperioodi ei olegi. Pärast turulkäiku ootasin keskpäeva, et saaks trenni veidi soojema ilmaga teha. Käisin üksinda rahulikult tiksumas ning uusi teid avastamas. Enesetunne ratta seljas hakkab juba looma ja tundub, et olen laagrist enam-vähem ära taastunud. Kokku tuli 1h 30min. Ahjaa, lisaks olen siin trennides märganud, et paljud inimesed on meie tiimiga seotud, sest võetakse autoga möödudes hoog maha ning kõrvale jõudes lastakse aken alla ning tervitatakse.

Reede, 27. jaanuar

Tegin täispuhkepäeva ning otsustasin võimalikult palju aeganõudvaid toimetusi ära teha, et trennipäevadel ei peaks siplema. Hommikul sõin ära ja lasin natuke aega leiba luusse. Pärast seda lasin mehhiklasele telefonist trenniks motiveerivaid lugusid, et ta 4h ikka kergelt mööduksid. Oligi käes keskpäev ja läksin kesklinna pagarisse flani(prantslaste hulgas popp kook, mis on põhimõtteliselt ainult munast tehtud) jahile.

Tavaline Prantsuse pagariäri

Pagarist tagasi jõudnud, tegin lõunasöögi, milleks oli riis tuunikalaga ning sellele järgnes päeva tipphetk ehk flanitükk koos ühe mõnusalt kange kohviga. Puhkepäevadel on alati hea endale midagi sellist lubada, sest see on vaimule korralik värskendus.

 Lõunasöök lõpetatud, tegin kohaliku rattapoe poole leegid. Sinna oli asja, sest rattal tuli kaela veidi maha saagida(vajalik protseduur, et laskumistel paremini aerodünaamilises asendis olla). Pildi pealt näeb täpsemini, kust ratast saeti. Sattusin rattapoodi päris heal ajal, kuna poepidaja oli parasjagu uut pukki(rattaergomeetrit) testimas ning suutis 2 minutiga end seal korralikult hingeldama ajada, ise samal ajal telefoni teel juhendeid saamas sama puki kohta.

 Õhtul mõtlesime Luisiga veel ujulasse minna. Lendasime tõukeratastega juba sinna ukse taha ära, kui selgus, et täna on erandkorras ujula kinni. Mis seal ikka, tulime nukralt koju tagasi. Nüüd ongi päev lõppemas, ees on ootamas veel iseseisev prantsuse keele tund Duolingo rakenduses, võib-olla ka mõni seriaal/film ning ongi uus päev.

Niimoodi veetsin mina oma viimased 2 päeva ning aina rohkem ootan juba esimesi võistlusi...
Greg