Pühapäev, 26. veebruar (Grand Prix d'Onjon - kõikide kategooritate sõit)
Raja poolest puhas minu sõit. 11-kilomeetrine ring, mida läbisime 11 korda. Valdav osa rajast jäi lagedate põldude vahele ning tuul oli samuti väga tugev, mis tähendas küljekarallit. 1. ring võeti tempo poolest rahulikult, kuid pundis oli palju ärevaid momente, endalgi tuli mitu napikat ette. Elite Nationale sõitudel selliseid lükkeid naljalt ei näe, kuna sõitjad on kogenumad. 2. ring mul närv katkes ja läksin ühe mehe rünnakuga kaasa, aga rohkem kedagi kaasa ei tulnud ning olime kahekesi ees, üritades kolme eespool olevat jooksikut püüda. Pikalt meie üritusel kesta ei lastud, veeti suht kähku pundist asi kokku. 3. ringil olin vajunud pundis keskele, kuid just siis tehti sõidu kõige olulisem selektsioon ära, sain veel korra sabale nendele, aga sellele järgnes uus küljetuulelõik ning maha ma jäingi sellest ketist. Järeldada saab siit ainult seda, et tuleb kannatlikum olla ja lolli jõudu pole mõtet vales kohas näidata. Üritasin pärast seda veel mõnede kaaslastega karusselli käima saada, kuid paljudel olid mehed juba ees ning polnud huvi/jõudu enam jooksikuid püüda. Egas midagi, tegin omale vähemalt selles 2. grupis elu raskeks, st vedasin palju/hoidsin hoogu üleval, et korralikud võistluskilomeetrid jalga saaks. Lõpus oli ka üks naljakas seik u 2-3km enne lõppu. Grupi ees sõitis turvav motikas ja mina olin just gruppi vedamas, hüppasin siis motikale tuulde, läks u kilomeeter vist aega enne, kui motikamees mind enda taga märkas, mille peale ta kohe gaasi põhja vajutas. Vaatasin siis seljataha ning grupp oli u 20 sekundit minust taga ja lõpuni oli kilomeeter, ootasin rahulikult grupi järele siis. Üle joone tulin pundi keskel. Ei hakanud finišit tegema, sest parim võimalik koht oleks olnud 24., millega poleks midagi saavutanud. Tagantjärele mõeldes oleks ju võinud nalja pärast üksinda edasi panna kilomeeter enne lõppu... :)
Kohe sõidu alguses pandi gaas põhja. Endal oli esimesel tunnil taaskord jalg veidi kinni ning pundi ette väga asja polnud, aga pärast seda läks aina paremaks ja pundi taha enam ei vajunudki. Taktikaliselt pidime viimasel ringil meie sprinter Fabio pundi ette vedama. U 25km enne lõppu toimus täpselt minu nina all kukkumine, sain nibin-nabin pidama, mõlemad rattad olid igatahes blokis, sel hetkel hoidsin hinge kinni, et keegi tagant selga ei lendaks. Tee oli kiivrikatteid, rattaid, prille ja mehi täis, pidin põhimõtteliselt mööda jalutama kukkumisest, samal ajal said teised paremalt poolt hooga mööda, kui ma vasakult kõnnitee pealt kukkujatest möödusin. Pärast seda olin pundis üks viimaseid mehi ning läks kõvasti energiat, et uuesti esiots kätte saada. Enne olin valmis ise finišit tegema, aga kuna seekord nii läks, siis aitasin Fabio pundi ette ja vajusin pundi lõppu, kuna jäin liialt tuule kätte ning polnud enam jalga, kahjuks tal ka finiš välja ei tulnud, nii et ebaõnnestunud päev. Nii palju on positiivsust, et tunne läheb iga sõiduga aina paremaks ning ootan juba järgmiseid starte.
Hommikul rahulik taastav treening 1.5h. Jalad andsid nädalavahetusest ikka korralikult märku. Õhtul käisime meeskonnakaaslastega kohalikus Jaapani restoranis sushit söömas. Päris huvitav kogemus ning kindlasti ei jäänud see viimaseks külastuseks selles söögikohas.
Teisipäev, 21. veebruar
Ärgates oli korralik laibatunne peal ikka, aga nagunii oli puhkepäev plaanis ning sellest võtsin maksimumi ehk terve päev sai lösutatud. Õnneks natuke praktilist sai ka tehtud ikka, nimelt käisime poes hommikul. Mehhiklasel läks seal "ainult" 1.5h aega, kuna oli omale uue toitumiskava saanud ning ei leidnud midagi üles. Täna sain veel omale digiboksi ka ning enam ei peagi väljalülitatud telekat vaatama.
Käisime ühel tänuüritusel, kus õnnitleti klubikaaslast Joshua Dubaud linnaametnike ning kohalike ettevõtete poolt. Tegemist siis mehega, kes saavutas cyclocrossi MM'il 6. koha U23 vanuseklassis. Loomulikult ei puudunud ka koosviibimiselt snäkilaud ning sellel õhtul proovisin mina esimest korda oma elus makrooni, mis ilmselt viimaseks proovimiseks ei jäänud...
Joshua Dubau stipendiumitega
Reede, 17. veebruar
Hommikul kell 10 võtsime suuna Vendee piirkonda, mis asub Atlandi ookeani ääres, suurematest linnadest on siin lähim Nantes. Kokku reisisime u 5h. Kohale jõudnud, saime hea üllatuse osalisteks, nimelt on meie siinne hotell täpselt ookeani ääres. Pilte lisan ka varsti siia...
Laupäev, 18. veebruar (Circuit des Plages Vendeennes Ep. 5 149km)
Täna oli siis taaskord võidusõit. Üpriski tihti on siinses piirkonnas tuuline ja vihmane, mis aitavad võidusõidul selektsiooni kiiremini teha, kuid täna siras taevas päike ning õues oli 15 kraadi sooja. Oli arvata, et tuleb suure grupi finiš... Marsruut koosnes 3 suurest ringist,(41km) mille sisse jäi ka üks 800m järsk tõus ning lõpetuseks oli 3x u10km pikkune ring. Sõidu esimene tund oli mul väga raske ning jalg oli natuke kinni, aga mida lõpu poole, seda paremaks läks. Kogu aeg pidi igatahes valvel olema ning positsiooni eest võitlema, sest 200 meest oli pundis ning ohtlikke saari ja ringteid jäi pidevalt teele. Päris palju oli seetõttu ka kukkumisi/napikaid. Tänane ülesanne oli mul aidata tiimikaaslast lõpus sprindiks lahti vedada. Olime 3km enne lõppu pundi esimese 30-40 mehe hulgas ning hakkasime pundis vasakult ette poole liikuma, aga siis tuli 90-kraadine kurv paremale ning paar meest minust eespool oli kukkumine ning pidin hoo täiesti nulli pidurdama, millega oli minu jaoks sõit tehtud ning sõitsin sama koha peal lõpuni, kuhu ma pundis jäin. Esialgselt olin 76., aga see enam tähtsust ei oma, loodetavasti sain täna jala lahti sõidetud ning homme saab juba korralikult võidu sõita. Homme on 16km ring, mida läbime 9x. Saab põnev ning närviline olema...
Veidi ka andmeid tänasest sõidust.
Distants: 149km
Keskmine kiirus: 45km/h
Tõusumeetreid: 900m
Aeg: 3h 19min
Nüüd panen seriaali "The Grand Tour" mängima ning tõmban magama. Ciao!
Üritan siin lühidalt kokku võtta enda Essor Basque'i võistlusseeria, mis toimus Baskimaa Prantsusepoolses osas Püreneedes. Kokku olid tulnud mitmed Prantuse amatöörtiimid ning veel profitiim l'Armee de Terre, kellele lisandus 2. nädalal profitiim Auber 93, kus eestlastest sõidab Alo Jakin.
Neljapäev, 2. veebruar
Reis Dammarie'st Baskimaale.
Õhtul avanes elamisest selline vaade
Reede, 3. veebruar
Viimane kerge treening enne võistlusturneed pukil, sest õues sadas. Trenn lõppenud, siis läks ilm ilusaks ning üritasime kohalike elanike hulka sulanduda nagu piltidelt näha.
Kohalikeks elanikeks olid valdavalt lambad
Laupäev, 4. veebruar (Boucles de l'Essor 118km)
Õues oli päris jahe ilm ja vihma sadas. Sõit algas päris närviliselt nagu iga hooaja esimene start, kus kõik ärevil ning härga täis on. Esimesed 30 kilomeetrit olin ilusti pundi esimeses pooles, aga siis läks tee loodist välja. Esimesel tõusul suutsin ainult 2km grupis ära istuda, siis jäin paari kaaslasega grupettosse(mahajääjate grupp), kellega püüdsime eest veel mõned sellid kinni ning sõitsime koos lõpuni. Viimasel tunnil saime "mõnusa" jääkülma hoovihma ka kaela.
Pühapäev, 5. veebruar (Le Circuit de l'Essor- jäeti ära)
Kuna korralikud tormituuled ning vihmahood käisid pidevalt üle, otsustasid korraldajad sõidu ära jätta ning saime 2h autoga lihtsalt tühja sõita. Minu päev polnud sellega lõppenud, nimelt oli treener korraliku pukitreeningu meile valmis mõelnud. Kokku tuli 1h, keskmine pulss 160 ning max pulss 192, see ilmselt ütleb kõik.
Esmaspäev-Kolmapäev ehk 6.-8. veebruar
Nendest päevadest on meeles ainult eessõitva tiimikaaslase tagumine ratas, autostange ning vihmast kõngenud ihu. Kokkuvõtvalt: rasked tiimitrennid(v.a. 8. veebruar, kus oli kerge tunnine pukitrenn)
Neljapäev, 9. veebruar (Tour de Basse-Navarre 124km)
Pikka juttu pole, esimesel tõusul 20. kilomeetril jäin autode vahele, kus siplesin veel oma 10km, et gruppi tagasi saada, kuid siis algas teine mägi ning taaskord olin grupettos, kus rahulikult lõpuringideni tiksusime, nendele meid enam ei lastud. Viimased 15km jäid seetõttu sõitmata.
Reede, 10. veebruar
Tiimiga rahulik 1.5h trenn.
Laupäev, 11. veebruar (Ronde du Pays Basque 102km 1900 tõusumeetrit)
Juba hommikul ärgates tundsin, et tunne on juba kõvasti parem kui eelmistel päevadel. Võidusõit ise toimus u30-kilomeetrise ringi peal, mille sisse jäi üks 4-kilomeetrine 8% tõus. Iga ring üritasin asja mõistusega võtta ning enda rütmis sõita, jäin alati ka natuke maha, kuid esimesel kahel ringil sain laskumisega pundi kätte. Viimasel ringi läks peapunt kolmeks ning ise jäin kolmandasse osasse. Sõitsime selle grupiga ühtsel meelel lõpuni, tasuks 50. koht. Jäin päevaga väga rahule, sest eelmisel aastal ei saanud ma sellistel sõitudel isegi lõpuni. Tiimilt sain samuti kiita.
Taaskord hommikul ärgates hea tunne ning vaim oli valmis lahingusse astuma. Juba 10. kilomeetril oli esimene 3-kilomeetrine tõus ning arvasin, et kokku tuleb seda sama tõusu 3x läbida. Sõidu käigus aga sain hea üllatuse, kui neljandat ja veel viiendatki korda sama põntsu ületasime. Selgus, et olin meeskonna koosolekul asjadest valesti aru saanud. 3x oli hoopis mäefiniši punktide jagamine ning ülejäänud 2x punkte ei jagatud. Iga ring olin mäe peal taaskord raskustes, esimesel kolmel ringil sain ilusti tõusust üle, väike vahe küll pundiga tekkis, aga laskumisega läks asi kokku tagasi. 4. ringil olin juba murdumas, vajusin autode vahele, kartsin, et mäng ongi läbi. Laskumisel panin nii palju välja, kui vähegi suutsin ning õnnestus ikkagi peagrupp kätte saada. Tundsin, et olin natuke nälga jäänud, sellest ka siis see raske moment. Sõin seejärel kohe batooni ning geeli üksteise otsa ära. Viimane ring tõusul oli ikka väga-väga piinarikas, jäime umbes kümnekesi pundist väikse vahega maha. Läks vist umbes 10-15km, et uuesti punt kätte saada. 5km enne lõppu oli veel kerge põnts, kus toimus kuue mehe otsustav äraminek. Ise olin alles natuke aega enne seda grupi kätte saanud ning oli tükk tegu, et pundis ära istuda. Lõpufiniši jaoks olin umbes kilomeeter enne lõppu väga heal positsioonil, kuid jäin ühel ringteel natuke karpi, millega kaotasin kiirust ja vajusin teiste meeste keskele, kust enam välja ei pääsenud. Tasuks 29. koht.
Väike video ka viimasest etapist. Mind võib kaadrist leida järgmistel momentidel: (0:50 vasakul) (2:32 paremal) (4:22) (6:15 autode vahel) (7:20 paremal) (8:15 paremal)
Õhtul oli ühine pitsasöömine ning jagati ohtralt Flani ja Baski kooki. Viimast soovitan kõigil proovida, kui peaksite Baskimaale kunagi sattuma, väga maitsev oli. ;)
Esmaspäev, 13. veebruar
Reis Dammarie'sse.
Teisipäev, 14. veebruar
Õues vihm, mis tähendas seda, et reisist lõdvestav tunnine treening tuli teha toas pukil. Ei saanud oma Valentini Orbeat õue vihma kätte lasta.
Kolmapäev, 15. veebruar
Käisin üksinda trennis ning lasin mõnusa hooga 4h 120km. Koju jõudnud, sain kena üllatuse osaliseks, nimelt oli mu tuppa 40-tolline telekas toodud. Ilm oli ka ikka väga super, Garmin näitas vahepeal suisa 17 kraadi, kui nii edasi läheb, siis pole nagu väga vigagi.
Vabandan kõigi paadunud huviliste ees, et pikk paus blogile sisse jäi. Polnud lihtsalt võimalik internetti saada.
P. S. Olen ülimalt tänulik kõigile meeskonna taustajõududele, kes andsid maksimaalse panuse, et mina kui võidusõitja saaksin 100% keskenduda ainult võidusõitmisele.
Hommikul rahulik tunnine veeremine kerge vihma saatel. pühapäevane tiimitreening oli jalgadesse ka oma märgi jätnud ning sõitsin pigem turistitempos. Lõunal käisime Luisiga tõukeratastega kesklinnas juuksuris, et õhtusele presentatsioonile metslase soenguga mitte minna.
Juuksurist tagasi tulles kiirust kogumas
Õhtul oli siis kauaoodatud meeskonna presentatsioon, kus tänati sponsoreid, esitleti taustajõudusid,sõitjaid ja varustust ning lõpetuseks pakuti kõigile soovijatele šampust/snäkke. Lisan siia alla paar videoklippi esimese kategooria võidusõitjatest, kelle hulka ka mina kuulun, ning erinevaid pilte.
Kui palud tiimikaaslastel endast pilti teha...
1. kategooria sõitjad
Kõik klubiliikmed
Teisipäev, 31. jaanuar
Viimane korralik trenn enne Essor Basque'i võistlusturneed, mis algab laupäeval ehk siis tegin 3h'se intensiivse rattaotsa. Pärast seda olin korralikult väsinud ning päev otsa midagi teha ei viitsinud, lükkasin kõik tegemised järgmistesse päevadesse, nagu ka praegune kirjutatu...
Kolmapäev, 1. veebruar
Öösel oli eriti magus uni, tervelt 10h. Käisin üle mitme päeva taas oma mehhiklasest sõbraga trennis, istusin tal tund aega tuulevarjus ning keerasin kodu poole tagasi, kokku natuke alla 2h. Tundub, et ilmad lähevad järjest paremaks ning neid saab juba vaikselt nautima hakata.
Õhtul käisime poes tuleva kahe nädala jaoks asju ostmas. Nimelt homme sõidame 800km kaugusele Hispaania piiri äärde Pays-Basque regiooni, kus meil on kokku 5 võistlust. Saavad olema põnevad 2 nädalat, sest väga aimu pole, kuidas ettevalmistus mõjunud on. Profiili poolest on sealsed sõidud minu jaoks ilmselt natuke rasked, kuid ehk on mõni siledam võistluspäev ka, kus õnnestub tulemus kirja saada. Asjad on nüüd vähemalt pakitud ja olen valmis. "Lahinguväljal näeme, raisk!"
Hetkel ei oska öelda, kui palju nende 2 nädala jooksul interneti saan, kuid vähemalt võistlustest üritan siia väikse ülevaate anda. Ciao!
