Paris-Mantes (UCI 1.2)

Pühapäev, 30. aprill

Hommikul kell 4.45 äratus ja otsejoones hommikusööki sööma. Õnneks väga raske ei olnudki üles saada, aga putru keetsin küll tiimikaaslaste sõnul nagu zombie. 5.30 kogunesime baasi, kui koorem peale laetud, panime stardilinna poole tuld, mis oli umbes tunnise autosõidu kaugusel. Päris harjumatu oli ikka nii varakult õues võistluseelseid toimetusi teha, sest keha oli ikka kenas šokis ning õues oli päris jahe. 8.00 anti start. Piduliku stardi ajal olin rahulikult pundi keskel, aga kui ametlik start anti, sain suht kähku pundi esimese 20-30 mehe hulka. Sõitsin sellel positsioonil umbes esimesed 40km ja sain ilusti hakkama, aga siis vajusin korraks pundi keskele ning sealt oli juba väga raske ette tagasi saada, kohe pärast seda algas ka esimene tõus, kus natuke vajusin veel taha poole. Pärast tõusu oli täielik lagendik ning hoogu alla ei lastud, 200 meest olid kõik ühe kaupa rivis ja nii umbes järgnevad 20km, väga raske oli sellist kiirust taluda ning olin korralikult piirajas. U 65. kilomeetril keeras tee uuesti loodist välja ja ma enam pundiga kaasa minna ei suutnud, jälitasin veel u10km, kuid tulutult. Pärast seda tiksusin rahulikult väikse grupiga otsemat teed finišipaika. Kokku tuli ikkagi korralik pärv 130km. Oma sõidus olen pettunud, aga samas polnud selles minu jaoks midagi üllatavat. Pärast kerget tõve ongi raske uuesti liikuma saada. Vähemalt on trennides tunne aina paremaks läinud ja koormust kannatan ilusti ehk saab võistlusvormi ka lähiajal uuesti tagasi. Homme juba GP Saint-Maximin ning võib-olla sõidan teisipäeval Aubervilliers'i öökriteeriumi ka, kuid võtan esialgu päeva korraga.


https://www.strava.com/activities/965012967

Circuit du Mene

Pühapäev, 16. aprill

Reis Prantsusmaa Bretagne piirkonda. Sõitsime otse esmaspäevase võistluse stardipaika, kus katsetasime eraldistardirattaid ning tutvusime rajaga. Tegime 6-kilomeetrise eraldistardi raja 2x läbi ja suundusime ratastega majutuse poole. Kokku 1.5h trenni. Tunne oli väga värske, isegi liialt, mis oli tingitud eelneva nädala kolmest puhkepäevast. Kuna vahepeal sai trenniga endale natuke liiga tehtud, siis tuli mõneks päevaks käik välja lasta. Tundub, et väsimus on nüüd küll seljatatud, kuid päris ideaalne kõik ikkagi pole, sest olen tiimikaaslaste käest kerge viiruse külge noppinud nohu ja valusa kurgu kujul. Õhtul sai end korraldaja poolt pakutud pastast korralikult täis laetud ning järgnevaks raskeks päevaks jalad seinal taastuda.

Esmaspäev, 17. aprill - Circuit du Mene (alla 23-aastaste võidusõit)

Hommikul 6.10 äratus, rattariided kohe selga, asjad kokku, kerge hommikusöök ning majutusest tuld. 8.10 alustasin eesolevaks 6-kilomeetriseks eraldistardiks soojendust, tiim oli igale sõitjale vastavalt stardiajale ka soojendusplaani teinud, mis jättis mulle väga professionaalse mulje. Soojendus oli suhteliselt ebamugav, aga sain lõõrid ilusti lahti. 8.38 ajasin endale kombe selga, kiivri pähe ning panin stardi poole ajama. 8.58 oli minu lähe, Suutsin terve sõidu enda arvates päris ühtlaselt liikuda ning lõpumeetritel sellist tunnet küll polnud, et midagi sisse oleks jäänud. Üldiselt sellist tugevat tunnet ikkagi ei olnud, aga pärast puhkust tavaliselt ongi nii. Kohaks 70. 131st osalejast. Kui aus olla, siis kartsin isegi hullemat oma kerge tõve pärast. Pärast finišit anti saateautost termovest ja Coca-Cola, mille järel suundusin rattaga tagasi stardipaika. Saateauto kiirustas sinna juba järgmise tiimikaaslase lähet ootama. Sõitsin lisaks veel pukil 5min, et mürgid jalast välja saada ning tegin kõik taastumiseks vajalikud protsessid. Kell 11 sõime lõunat ja suundusime seejärel teise etapi starti, mis anti 14.15. Kohe alguses oli korralik küljetuul ning tagasi ei hoitud. Juba esimesel tõusul oli ette tekkinud väike jooksikute grupp, millele proovisin paari kaaslasega järele jõuda, aga polnud sellist purakat, et nende kaaslastega ära kesta ning vajusin kohe punti tagasi. Õnneks meist sai Fabio ette gruppi sisse ja sõitu kontrollima me ei pidanud. Sõidu kulgedes läks minul tunne aina paremaks, aitasin meeskonnakaaslastel rünnakuid kontrollida. Ühe äramineku oleks pidanud siiski tegemata jätma, sest kohe pärast seda algas pikk tõus, millel tehti tempot ja ma vajusin läbi pundi, kuna olin punases. Tõusule järgnes veel lage küljetuule lõik, kus jäeti vahed sisse ja olingi korraks juba maha jäänud, õnneks saime ikkagi ette järele tagasi. 25km enne lõppu oli päeva raskeim tõus, kus läks punt täiesti juppideks ning ise jäin kuskile keskele punti, millega me ühtlaselt lõpuni sõitsime. Kohaks 67., õhtusel etapil sain ma alles aru, kui vajalik see puhkus mulle tegelikult oli, sest hea tunne oli tagasi ning kannatas ka väsinud jalaga ilusti pingutada. Profiili poolest polnud samuti minu maiuspala ning ootan juba järgmiseid sõite, kus end tõestada.

Hommikune eraldistart: 6km

https://www.strava.com/activities/947206845

Õhtune grupisõit: 136km + pidulik osa 6km

https://www.strava.com/activities/947206953

Tour du Charollais ja Dijon-Auxonne-Dijon

Sain lõpuks end kokku võetud, et kurnavast nädalavahetusest väike ülevaade anda.

Laupäev, 8. aprill - Tour du Charollais (Elite Nationale)

Minu ülesandeks oli terve päev peagrupis võimalikult ökonoomselt istuda, korralikult süüa ja juua, sest profiil sobis pigem väiksema lihasega poistele ning samuti ka energia säästmiseks pühapäevaseks siledaks sõiduks. Sõit algas kohe väga aktiivselt ja lookles pidevalt üles-alla. Ise suutsin sellega ilusti toime tulla. Igal tõusul lasin end läbi pundi vajuda, laskumistel aga võitlesin uuesti pundi ette. 80km sedasi sõita polnud probleem, aga siis hakkasid juba põntsud liigselt jalgadele, jäin maha. Tiksusin rahulikult 20km veel lõpuringidele ja keerasin boksi. Oleksin võinud vabalt veel ka edasi sõita, kuid järgmist päeva silmas pidades otsustasin nii, tiimil polnud selle vastu samuti midagi. Sõitmata jäi 50km.

https://www.strava.com/activities/935549433

Pühapäev, 9. aprill - Dijon-Auxonne-Dijon (Elite Nationale)

Õues oli korralik suvekuumus nagu eilegi. Sõidueelsel koosolekul pandi minu õlule esimest korda liidriroll, kuna olin eelnevatel sõitudel näidanud, et võin häid finišeid teha küll. Profiili poolest oli Prantsuse mõistes täiesti sile sõit, kuid Eesti mõistes ikkagi üles-alla pidevalt. Tundsin end sõidu alguses väga tugevalt ja enesekindlalt, positsiooni hoidmisega polnud samuti suurt probleemi. 90.-100. km vahele jäi ka üks 3-4km pikkune tõus, kus ma veidi pundist maha jäin, kuid stressama ma seal ei hakanud, sest tundsin tugevalt ja sain suhteliselt kiiresti gruppi tagasi. Pärast seda tõi tiimikaaslane mulle veel saateautost juua. Lõpuni oli jäänud umbes 30-40km, kui mul äkitsi hakkas kole raske isegi sileda lõikudel. Rääkisin tiimikaaslastega juba pundi ette minemisest, paari km möödudes jäin labaselt maha mitte just väga järsu tõusu peal. Ilmselgelt olin jäänud toiduga võlga, sest jäin põhimõtteliselt seisma ning edasi üldse ei liikunud. Sõin 5 minutiga taskud tühjaks ja elu hakkas vaikselt sisse tulema. Ootasin tagant veel mõned kaaslased ka järele, kellega koos finišisse sõita. Kurb, et nii läks, oli ju ikkagi väga hea võimalus end tiimile tõestada ja hea tulemus kirja saada. Tuleb olla tähelepanelikum sellistes kuumades oludes, sest keha vajab palju rohkem kütust.

https://www.strava.com/activities/935549319

Distants: 154km + 5km pidulik start
Max pulss: 191 (sellist pulssi pole veebruarist saadik näinud, vorm peaks olema hea, küll tulemused ka lähiajal tulevad)

Prix de Bologne (kõik kategooriad)

115km (11 x 10.5km)

Kohe stardist pandi gaas põhja. Käis pidev ründamine-passimine. Ise tundsin end hästi ja istusin kõikidele ohtlikele litritele saba peale. Ühel hetkel oli mind just kinni püütud grupi poolt ja uued mehed ründasid, nendele ma järele ei jõudnud minna, aga vähemalt tiimikaaslane sai sinna kaasa. Läks u 10-15km ning saime peagrupist umbes kuue-seitsme kaaslasega minema, püüdsime liidergruppi kuskil 30-40km, aga kätte me nad saime. Selleks ajaks olid sealt juba 2 meest eelnevalt putku pannud ning kassi-hiire mäng algas uuesti. Suuresti dikteerisid sõitu 2 tiimi, kellel ühest oli 3 meest meie grupis ning teisel 4. Ma päris täpselt ei teadnud ka, kes nende liidrid on ja ilmselgelt järgnesin liiga paljudele rünnakutele, tiimikaaslane suutis ka paar korda aidata, aga ta oli juba suht kastis ning pidin ikkagi asja suuresti enda peale võtma. Ühel hetkel saigi väike seltskond eest ära, tiimikaaslane läks ka, aga ta jäi sealt maha. Proovisin veel ise samuti rünnakuga järgneda, kuid ei lastud, st. püüti mind kinni ja lasti jalg sirgu. Pärast seda vedasime koos meeskonnakaaslasega gruppi hooga, kuid vahe ei vähenenud ja ütlesin, et aitab, ootame finišit, eest kätte nagunii ei saa enam. Sättisingi end siis oma pundi viimasele positsioonile kuni viimase kilomeetrini, kus hakkasin tasapisi ettepoole liikuma ning u200-250m enne lõppu olin väga heal positsioonil ja alustasin spurdiga. Grupifiniši võitsin ära, aga ees oli veel 9 meest ehk siis tasuks 10. koht. Võib rahule jääda küll, sest see hooaeg esikümnesse asja pole veel olnud ning võidule kaasarääkimine polnud kaugel.

Tulemused: http://www.directvelo.com/actualite/57116/prix-de-bologne-classement

Garmini fail: https://www.strava.com/activities/925608997

Grand Prix de Saint-Quentin

Tundub, et suvi on lähenemas, sest täna sai esimest korda üleni lühikestes riietes joonele minna. Sõit toimus 6.5km ringi peal, mida läbisime 18 korda. Trassi sisse jäi üks kilomeetrine tõus, mis oli suht lauge ja 2-3 lõiku, kus oli võimalik küljetuult teha. Minul oli täna väga hea tunne, hommikul ärkasin hoolimata kellakeeramisest enne äratust probleemideta üles. Terve võidusõit käis korralik sõda, liikusin ise samuti mitmete minekutega kaasa. Suhteliselt alguses saidki 7 meest vahe sisse, meie tiim samuti esindatud seal, aga sõidueelsel koosolekul nõuti, et kui alla 3 Peltraxi ratturi on jooksikute hulgas, siis peavad teised pundis midagi ette võtma, kuidas asi kokku tuua või rünnakuga ette järele sõitma. Proovisime mitmeid kordi, kuid tulutult. Lõpuks said 15-20 meest siiski minema, kuid mina nende hulgas polnud. Eelviimasel ringil nägin tõusu peal, et 5 meest on väikese vahega eest, spurtisin sinna kohe üksinda järele. Tol hetkel oli kyll sigaraske moment, aga õnneks sain kiirelt sabale. Pundist liitus meiega natukese aja pärast veel u5-10 võidusõitjat. Viimasel ringil saime eest veel 3 selli kätte ning palju puudu ei jäänud, et veel üks grupp kinni püüda. Pärast viimast kurvi ei jâänud muud üle kui panna nii kuis torust tuleb ega siin krampidest palju puudu ei jäänud, natuke juba näpistas. Suutsin oma grupis kõiki edestada. Kokkuvõttes 21. Sellega jäin rahule, et terve sõit oli väga hea tunne ja suutsin lõpus samuti korralikult pingutada. Ühe vea siiski tegin, esimesel tunnil sai süsivesikuid liiga palju tarbitud ja 2. tund olin natuke kinni. Pettunud olen ikka ka, sest tunne oli super ja ootused olid kõrgemad, kuid mis seal ikka, küll tuleb.

http://www.directvelo.com/actualite/56948/grand-prix-de-saint-quentin-classement

Prix de Bonneval (kõik kategooriad)

Sõit toimus 12km ringi peal, mida läbisime 9x. Täna tundsin juba enne sõitu, et tunne on väga hea ja kui start anti, sain sellele veel kindlust. Nagu kõikide kategooriate sõidule kombeks, alustati kohe väga aktiivselt ning püüti selektsioon võimalikult kiiresti ära teha. Tekkis mitu olukorda, kus saime väikese pundiga eest, aga ühist meelt ei leitud ja kõik tuli kokku tagasi. Kuni lõpuks 4. ringil tegime küljetuule lõigul ees 4-5 mehega korralikku tempot ja natukese aja pärast taha vaadates nägin, et olemegi kaheksakesi ees väikese vahega. Hakkasime seejärel ees ühtlaselt sõitma, kõik mehed küll ei käinud korralikult eest läbi alati või siis ei jaksanud. Lisaks oli iga ring ka vahefiniš ning viiendal ringil olin heal positsioonil, et seda proovida. Võitsingi selle ära, aga ikka väga napilt. Edasi jätkasime tööd, rohkem ma vahekaid ei proovinud. Sõidetud oli 80km, kui punt meid kinni püüdis. Tegelikult arvasin, et sõit oli meie minekuga juba tehtud, aga leidus ikkagi üks tiim, kelle meest ees grupis ei olnud ja nad suutsid ühtlaselt tööd tehes meid kinni püüda. Pärast seda oli veel 25km sõita jäänud. Suht kohe pärast seda said uued jooksikud minema, kuhu mul ei õnnestunud saada. Üritasin veel pundist mõne kaaslasega ette järele saada, kuid neid mehi polnud, kes minuga sõita oleksid tahtnud. Täitsa võimalik, et oleksin isegi seal ees olnud, kuid ma ei tea küll kuidas, aga ühes joogipudelis oli mul käärinud jook ja kohe pärast peagruppi langemist läksin auto juurde, et pudel välja vahetada, muidu oleksin ilmselt joogivõlast krambid ka saanud. Lõpufinišis olin peagrupi 5. või 6. Seekord läks siis nii, esimest korda tundsin, et võin võidu peale sõita ning vorm läheb jätkuvalt aina paremaks. Natuke olen ikka pettunud ka, aga samas enesekindlust sain kõvasti juurde.

Garmini fail sõidust: https://www.strava.com/activities/906811999/overview



Tulemused: http://www.directvelo.com/actualite/56827/prix-de-bonneval-classement

Tour du Pays Courvillois

Korralikult tuuline ja külm ilm, aga pärast stardipauku oli külmast juba savi. Kohe alguses pandi tempo peale, et võimalikult kiiresti grupid ära selekteerida. Endal olid jalad alguses natuke kinni, kuna see nädal olen eelmise nädala mahust taastunud ja keha värske. Poole tunni peal oli juba sõit tehtud. 1. grupp 12 meest, 2. grupp 15-20 meest ja siis minu grupp u20 meest. Õnneks meie punt töötas terve sõidu ilusti ja mul õnnestus 5 kaaslasega sealt põgeneda ning 2. grupp kinni pyyda. Siis oligi juba 10km lõpuni ja võtsin plaaniks ka sealt minema sõita. Teadsin, et u3km enne lõppu keerab tee allatuule peale, kus oleks ideaalne midagi proovida. Paningi siis seal yksinda minekut ja sain ka vahe sisse, kahjuks saadi aga u 800m enne lõppu mind ikkagi kätte ja spurtida ma enam ei suutnud. Üldiselt võib rahule jääda, sest tunne läks sõidu käigus aina paremaks ning lõpuosas tundsin end vägagi hästi, järelikult mahutsükkel tasus ära. Homme on samuti kõikide kategooriate sõit nimega Prix de Bonneval, kus eeldatavasti on juba parem minek kui täna, sest blokk sai kindlasti eest sõidetud.